Svensk ordbok 2009, webbversion
ul
´
tima
substantiv
,
best.
f.
~
el.
~n
,
plur.
ultimor
ult·im·an
●
sista stavelsen i ett ord
språkvet.
ultimabetoning
ultimavokal
sedan 1820
av lat.
ul
´
tima
(
syll
´
aba
) med samma betydelse, till
ul
´
timus
’sist’; jfr
penultima