Svensk ordbok 2009, webbversion
nuck
`
a
substantiv
~n nuckor
nuck·an
●
(halv)gammal ogift kvinna
nedsätt.
psykol.
släkt.
yrk.
sedan 1832
jfr fornsv.
nokkakona
, öknamn på kvinna som inte betalade skatt; ev. besl. med
nock