Svensk ordbok 2009, webbversion
kurse
´
ra
verb
~de ~t
kurs·er·ar
●
vara gångbar
och därmed i omlopp; om mynt, frimärken o.d.
af.
numism.
kursera (ngnstans)
sedan 1835
Subst.:
vbid1-220978
kurserande
,
vbid2-220978
kursering