Svensk ordbok 2009, webbversion
kontorise
´
ra
verb
~de ~t
kont·or·is·er·ar
●
förvandla (bostadslägenheter) till kontor
arb.
smygkontorisera
hela centrum kontoriserades
kontorisera ngt
sedan 1957
Subst.:
vbid1-214266
kontoriserande
,
vbid2-214266
kontorisering