Svensk ordbok 2009, webbversion
killa
[
kil
`
a
]
verb
~de ~t
kill·ar
●
kittla
särsk. i barnspråk
Noll
killa mig inte!
det killade i näsan
killa (ngn) (ngnstans)
sedan 1889
till
kittla
Subst.:
vbid1-206298
killande