Svensk ordbok 2009, webbversion
inkline
´
ra
verb
~de ~t
in·klin·er·ar
●
vanligen perf. part.
bilda viss inklination
fys.
se
se
inklination 2
inklinera
sedan 1690
se
inklination
Subst.:
vbid1-766948
inklinerande
,
vbid2-766948
inklinering
;
inklination