Svensk ordbok 2009, webbversion
disharmonie
´
ra
verb
~de ~t
dis·harm·oni·er·ar
●
vara i disharmoni
konstvet.
musik
färgerna disharmonierade våldsamt
disharmoniera (med ngt)
sedan 1812
Subst.:
vbid1-135591
disharmonierande
,
vbid2-135591
disharmoniering
;
disharmoni