Svensk ordbok 2009, webbversion
clou
[
klo
´
]
substantiv
~n
cloun
●
höjdpunkt
vid festlighet e.d.
scen.
tid.
kvällens clou var NN:s framförande av ”O sole mio”
ngts clou
sedan 1887
av fra.
clou
’spik; glansnummer’; av lat.
cla
´
vus
’spik’