Svensk ordbok 2009, webbversion
bu
`
ktala
verb
~de ~t
buk|tal·ar
●
tala så att ljudet tycks komma från ngn annan person
el. från docka etc.
komm.
buktala
sedan 1889
Subst.:
vbid1-127553
buktalande
;
vbid2-127553
buktaleri